Hindamisjuhend

Hindamisjuhend 

 

TAG Õppekava Lisa 48

Muudetud 30.08.2016 p 3.1; 3.2; 3.3; 5.1, 11.5; 13.1 ja Lisa 5 

 

Tallinna Arte Gümnaasiumi hindamisjuhend

 

Tallinna Arte Gümnaasiumi (edaspidi TAG) hindamisjuhendi aluseks on:

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” 9.06.2010 § 29 ja § 34

Põhikooli riiklik õppekava (Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010 määrus nr 14, §19-22)

Gümnaasiumi riiklik õppekava (Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010 määrus nr 13, §15-18)

TAG-i ainesektsioonide poolt välja töötatud ainete eripärast tulenevad hindamisstrateegiad

TAG-i kodukord (ÕN 4, 5.01.2011). 

 

TAG-i hindamisjuhendiga sätestatakse:

1. hindamise eesmärk;

2. hindamise põhimõtted;

3. hindamise korraldus;

4. hindamise liigid;

5. hinnangute ja hinnete kirjeldus;

6. käitumise ja hoolsuse hindamine;

7. hindamisest teavitamine;

8. suulise hinnangu ja hinde vaidlustamine;

9. konsultatsioonide läbiviimine ja järelevastamine;

10. õpilase täiendavale õppetööle jätmine;

11. klassikursuse kordama jätmine;

12. õpilase järgmisse klassi üleviimine;

13. õpilaste tunnustamine;

14. hindamise spetsiifika erinevates õppeainetes. 

 

1. Hindamise eesmärk

1.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

·     toetada õpilase arengut;

·     anda tagasisidet õpilase õpitulemuste kohta;

·     innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

·     suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;

·     suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

·     suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

·     anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

1.2. Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

·     suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma TAG-i õpilasreegleid;

·     motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid;

·     anda tagasisidet õpilase käitumise kohta tunnis ja tunnivälisel ajal kooli territooriumil ning kooli üritustel.

2. Hindamise põhimõtted

·     Õpilase teadmiste ja oskuste hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.

·     Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

·     Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.

·     Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

·     Hindamisel on oluline osa õpilase motiveerimisel.

 

 

3. Hindamise korraldus 

 

3.1. 1. ja 2. klassis kasutatakse õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel kujundavat hindamist.

3.2. Alates 3. klassist toimub numbriline hindamine 5 palli süsteemis.

3.3. 3.-6. klassides kasutatakse oskusainete (kunst, tööõpetus, muusika, kehaline kasvatus) hindamisel kujundavat hindamist koos numbrilise hindamisega.

3.4. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamine on fikseeritud aineõpetaja töökavas.

3.5. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

3.6. Oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus ja tehnoloogia, käsitöö ja kodundus) arvestatakse õpitulemuste hindamisel riiklikus õppekavas sätestatud tulemuste kõrval ka õpilase individuaalseid võimeid.

3.7. Oskusainetes (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus ja tehnoloogia, käsitöö ja kodundus) kasutatakse õpitulemuste hindamisel aineõpetajate välja töötatud hindamise kriteeriume (lisad 1, 2, 3).

3.8. Haridusliku erivajadusega õpilase hindamisel arvestatakse õpitulemuste hindamisel riiklikus õppekavas sätestatud tulemuste kõrval ka õpilase individuaalseid võimeid (lisa 4).

3.9. Õppeaine õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (ulatuslike tööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja fikseeritakse e-koolis vähemalt 2 nädalat varem, mitte koondades neid trimestri/kursuse lõppu. (Ulatuslikuks tööks nimetatakse tööd, mis hõlmab enama kui 1 tunni materjali või mille ettevalmistamine võtab õpilaselt aega rohkem kui tavapärane kodutöö).

3.10. Ühes õppepäevas tohib läbi viia ühe ulatusliku töö, nädalas kuni 3 ulatuslikku tööd (eelnevalt fikseeritud e-koolis).

3.11. Vihikute vormistamisele esitatud nõuded ja kontrollimise viisi kehtestab aineõpetaja.

3.12. 7. klassi õpilane sooritab eksami kooli poolt määratud aines, mille hinne kantakse tunnistusele. Õppeaine, milles eksam sooritatakse, kinnitatakse õppenõukogus nr 1.

3.13. 8. klassis teeb õpilane läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö. Töö teema fikseeritakse I trimestri lõpuks ja kinnitatakse õppenõukogus nr 2. Loovtöö teema ja hinne kantakse lõputunnistusele.

3.14. 10. klassi õpilane sooritab koolieksami määratud aines, mille hinne kantakse õpinguraamatusse. Õppeaine, milles eksam sooritatakse, valitakse ja kinnitatakse õppenõukogus nr 1.

3.15. 11. klassi õpilane teeb uurimistöö, mille teema ja juhendaja valitakse hiljemalt septembris. Uurimistöö peab olema valmis 20. veebruariks ja kaitstud maikuu jooksul. Uurimistöö teema ja hinne kantakse lõputunnistusele.

3.16. Gümnaasiumis teeb 12. klassi õpilane koolieksami, mille aine valib õpilane septembrikuu jooksul õppenõukogus nr 1 kinnitatud õppeainete hulgast. Kinnitatakse Õppenõukogus nr 2.

 

4. Hindamise liigid.

4.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel eristatakse protsessi-, tulemus-, kokkuvõtvat ja kujundavat hindamist.

4.2. Protsessihindamine:

·     võtab arvesse õpilase arengut ja võimeid – tal on õppeprotsessis kujundav ja ka diagnoosiv funktsioon ning tagasisidestav roll;

·     hindamise vormid ja meetodid valib õpetaja, sõltuvalt aine spetsiifikast (nt suuline vastamine, kirjalik töö, rühmatöö, praktiline töö, kodutöö, tunniaktiivsus, vihikuhinne).

4.3. Tulemushindamine:

·     annab õpilasele ja õpetajale ülevaate teatud teema õpitulemustest kui tervikust, võrdlusvõimaluse õppekavas olevaga ning võimaluse põhjalikumaks analüüsiks ning töö edasiseks planeerimiseks;

·     hindamise meetodid valib õpetaja (nt kontrolltöö, arvestus, uurimus, referaat, loovtöö, projekt, praktiline töö, rühmatöö).

4.4. Kokkuvõttev hindamine:

·     kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinne ning kooliastme hinne;

·     I-III kooliastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtva trimestri- ja aastahindega;

·     1. klassi õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse trimestri ja õppeaasta lõpus sõnaliste hinnangutega;

·     gümnaasiumis hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtva kursuse- ja kooliastme hindega;

·     kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine. 

 

 

4.4.1. Trimestrihinne

4.4.1.1. Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul 3-7 hinde alusel (1 nädalatund – 3 hinnet, 2-3 nädalatundi - 5 hinnet, 4-5 nädalatundi - 7 hinnet).

4.4.1.2. Trimestrihinde võib välja panemata jätta, kui õpilane on puudunud (põhjusest sõltumata) üle 50% vastava aine tundidest või tal on sooritamata 1/3 planeeritud hinnatavatest õppeülesannetest. Õpilasel on võimalus taotleda õppeperioodi pikendust kokkuleppel aineõpetajaga, kinnitatakse direktori käskkirjaga. 

4.4.1.3. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „mitterahuldav“ või „nõrk“ või kellele on jäetud hinne välja panemata, määratakse täiendav töö kokkuleppel aineõpetajaga (konsultatsioon) ja/või mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, õpiabi, õpituba), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Kokkulepped ja tugisüsteem kinnitatakse direktori käskkirjaga.

4.4.1.4. Kui trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.

 

4.4.2. Poolaasta hinne

4.4.2.1. Poolaasta hinne pannakse välja kunsti -keele õppesuuna 2.-9. klassides kunstiõpetuses, tarbekunstis, keraamikas.

4.4.2.2. Poolaasta hinne pannakse välja vähemalt 7 hinde alusel.

 

4.4.3. Kursusehinne

4.4.3.1. Kursusehinne pannakse välja vähemalt 5 hinde alusel.

4.4.3.2. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastme hinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“. 

 

4.4.4. Aastahinne

4.4.4.1. Aastahinde aluseks on trimestri, poolaasta või kursuse hinded.

4.4.4.2. Õpilasele, kellel on mõni trimester või kursus hindamata ja kes pole täiendavat tööd sooritanud uue õppeveerandi/kursuse alguses, pannakse aastahinne pärast täiendavat tööd õppeaasta lõpus, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

4.4.4.3. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. 

 

4.4.5 Kooliastme hinne

4.4.5.1 Kooliastme hinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel. 

 

4.6. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus:

·     analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist;

·     antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel;

·     kavandatakse koos õpilasega edasise õppimise eesmärgid ja lahendused.

·     lisaks õppeaines antavale hinnangule annab klassijuhataja kirjeldavas vormis hinnangu iga lapse arengu ja aktiivsuse kohta, tuues esile õpilase edusammud, arendamist vajavad oskused ja puudused.

 

 

5. Hinnangute ja hinnete kirjeldus. 

 

5.1. 1. ja 2. klassis kasutatakse õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel sõnalisi hinnanguid (lisa 5 ).

5.2. Hindamine viie palli süsteemis: (lisa 6).

5.2.1 hindega „5“ ehk „väga hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

5.2.2 hindega „4“ ehk „hea“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

5.2.3 hindega „3“ ehk „rahuldav“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad põhikooli õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus ning gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;

5.2.4 hindega „2“ ehk „puudulik“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui põhikooli õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ja gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;

5.2.5 hindega „1“ ehk „nõrk“ hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda põhikooli õpilasel oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub ja gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub

5.2.6. Punktiarvestust kasutades 5 palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hindega „5“ hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4“ 75–89%, hindega „3“ 50-74%, hindega „2“ 25–49% ning hindega „1“ 0–24%.

5.2.7. Protsessihinnetele laiema skaala andmiseks on õpetajal õigus hinnet tõsta või alandada, kasutades pluss (+) või miinus (-) märki (näiteks 4+; 4-; 3-).

5.2.8. Tulemus- ja kokkuvõtva hindamise puhul plusse ja miinuseid ei kasutata. 

 

6. Käitumise ja hoolsuse hindamine. 

 

6.1. Põhikoolis (1.–9. kl) hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust igal trimestril.

6.2. Gümnaasiumiastmes (10.-12. kl) hinnatakse kord poolaastas ainult käitumist.

6.3. Õpilase käitumise hindamise aluseks on üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormid ning kooli õpilasreeglite täitmine, sh:

·     üldine korrektsus (näit välimus: riietus, meik, soeng);

·     käitumiskultuur (sh verbaalne viisakus);

·     suhtlemiskultuur (sh õpilaste omavaheline suhtlemine);

·     koolikohustuse täitmine;

·     hilinemine (nii õppeülesannete kui ka muude ülesannete täitmine, näit korrapidamine);

·     ebaausus (valetamine, võltsimine, vargus);

·     käitumine tunnis, kaasatöötamine;

·     käitumine väljaspool tunde (kooli territooriumil, koolipeol, kooliekskursioonil jms);

·     kooli vara hoidmine, korrastamine.

6.4. Käitumishinde väljapanekul arvestatakse:

·     klassijuhataja arvamust ja hinnangut;

·     aineõpetajate arvamust ja hinnangut;

·     kaasõpilaste arvamust ja hinnangut;

·     struktuuriüksuste ja tugiprotsesside juhtide arvamust ning hinnangut (nt teabekeskus, söökla, meditsiiniline personal).

6.5. Hindamise kirjeldus:

6.5.1. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.

6.5.2. „Eeskujulik“ ja „mitterahuldav“ käitumishinne kinnitatakse õppenõukogus.

6.5.3. Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumise- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli õpilasreegleid järjepidevalt ja keda võib tuua teistele eeskujuks.

6.5.4. Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

6.5.5. Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli õpilasreegleid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab õpetajate ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist.

6.5.6. Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning kooli õpilasreegleid, ei allu õpetajate ja kooli töötajate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

6.6. Hoolsuse hindamine:

6.6.1. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

6.6.2. Hoolsuse hindega „väga hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas, iseseisev, hoiab korras kooli õppekeskkonna, ilmutab omaalgatust ja viib alustatu lõpuni.

6.6.3. Hoolsuse hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on hoolikas ja iseseisev, õpib võimetekohaselt, hoiab korras kooli õppekeskkonna.

6.6.4. Hoolsuse hindega „rahuldav“ saab õpilane, kes üldiselt täidab õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt, hoiab korras kooli õppekeskkonna.

6.6.5. Hoolsuse hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded, rikub kooli õpikeskkonda. 

 

7. Hindamisest teavitamine.

7.1. Hindamisjuhend on avalikustatud kooli veebilehel www.arte.edu.ee.

7.2. Õppeaine hindamisjuhendit (õpitulemuste hindamise põhimõtted, kord, aeg ja vorm) tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja igal õppeaastal uue trimestri või ainekursuse algul.

7.3. Hindamisjuhendit (käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted ja kord) tutvustab õpilastele klassijuhataja iga uue õppeaasta algul.

7.4. Hindamisjuhendit tervikuna tutvustab lapsevanematele klassijuhataja klassi lapsevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.

7.5. Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta pidevat tagasisidet aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt.

7.6. Protsessihinded tehakse teatavaks e-kooli kaudu samal päeval, tulemushinded 10 tööpäeva jooksul.

7.7. Õppeainete kokkuvõtvad trimestri-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinded fikseeritakse e-koolis.

7.8. Aastahinded kantakse kooli õpilasraamatusse.

7.9. Õppeaasta lõpus saab iga õpilane kooli pitsati ja direktori allkirjaga kinnitatud pabertunnistuse. 

 

 

 

8. Konsultatsioonide läbiviimine ja järelevastamine. 

 

8.1. Igal õpilasel on õigus saada ainealast konsultatsiooni ning talle võimaldatakse järelevastamist.

8.2. Konsultatsiooni ja järelevastamise aeg määratakse aineõpetaja poolt ning avalikustatakse kooli veebilehekülje ja koolisiseste infokanalite kaudu.

8.3. Õpilase osalemise üle konsultatsioonides ja järelevastamisel peetakse arvestust.

8.4. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks 10 tööpäeva jooksul hinde fikseerimisest e-koolis. Kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse saavutatud õpitulemust;

8.5. Õpilane, kes on puudunud õppetööst mõjuva põhjusega, saab kokkuleppel aineõpetajatega võimaluse järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Kokkuvõtva hinde panekul arvestatakse saavutatud õpitulemust. Aineõpetaja määrab tööde lõpliku tähtaja, mis fikseeritakse e-päevikus märkuste leheküljel;

8.6. Järelevastamise õiguse kaotab õpilane, kes sooritab töö hindele „1“ (põhikoolis vähem kui 25%, gümnaasiumis 30%), ei tee koduseid ülesandeid, puudub põhjuseta, ei tööta tunnis kaasa, rikub tunnis töörahu, kasutab tööde teostamisel ebaausaid võtteid või ei tule kokkulepitud järelevastamisele.

8.7. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „mitterahuldav“ või „nõrk“ või kellele on jäetud hinne välja panemata, määratakse täiendav töö kokkuleppel aineõpetajaga või mõni muu tugisüsteem (logopeediline abi, parandusõpe, vastavalt kooli õppekavas sätestatule), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. „Puuduliku“ kokkuvõtva hinde korral on 4.–9. klassi õpilasel kohustus lapsevanema nõusolekul osaleda konsultatsioonis või õpitoas. Kokkulepped ja tugisüsteem kinnitatakse direktori käskkirjaga. 

 

9. Sõnalise hinnangu ja hinde vaidlustamine. 

 

9.1. Õpilasel, lapsevanemal või tema seaduslikul esindajal on õigus sõnalisi hinnanguid ja hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinnangu või hinde fikseerimist e-päevikus, esitades TAG-i direktorile kirjalik taotlus koos põhjendustega.

9.2. Protsessi- või tulemushinde vaidlustamist analüüsitakse aineõpetaja ja õppealajuhataja osavõtul.

9.3. Kokkuvõtva hinde vaidlustamist analüüsitakse TAG-i juhtkonnas, muudetud hinne kinnitatakse õppenõukogus, otsusest teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmise päevast. 

 

 

 

10. Täiendavale õppetööle jätmine. 

 

10.1. Õpilase täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu.

10.2. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekava nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi uue trimestri algul või pärast õppeperioodi lõppu.

10.3. Põhikooli klassides jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles aastahinne on „puudulik“ või „nõrk“.

10.4. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning fikseeritakse e-päevikus selleks loodud lisalehel.

10.5. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine kursuse- või aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 

 

 

 

11. Klassikursuse kordama jätmine põhikoolis. 

 

11.1. Õpilase klassikursuse kordama jätmise otsustab õppenõukogu.

11.2. Õpilane, kes ei soorita täiendavat õppetööd, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse õppenõukogu otsusel üle järgmisse klassi hiljemalt 31. augustil.

11.3. Sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilasele, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

11.4. Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama 1. klassi õpilase, kellel kooli alguseks puudus koolivalmidus ja kes ei suuda esimese õppeaasta jooksul omandada õppekavas ettenähtud teadmisi ja oskusi, kaasates otsustusprotsessi õpilase vanema või seadusliku esindaja.

11.5. 3.-9. klassi õpilase puhul teeb õppenõukogu ettepaneku jätta õpilane klassikursust kordama, kui tal on kolmes või enamas õppeaines „puudulik“ või „nõrk“ aastahinne, täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ning õppekavas nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õpet või muid koolis kasutatavaid tugisüsteeme. Klassikursuse kordamise otsustamisele kaasab õppenõukogu õpilase, lapsevanema või õpilase seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu põhjendab lapsevanemale, miks otsustati õpilane klassikursust kordama jätta. 

 

 

 

12. Järgmisesse klassi üleviimine. 

 

12.1. Põhikoolis (1.-9. kl) viiakse õpilane (keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle) järgmisse klassi enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 31. augustil.

12.2. Põhikoolis otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise õppenõukogu. Otsus tehakse aastahinnete alusel enne õppeperioodi lõppu, hiljemalt 31. augustil.

12.3. 10. ja 11. klassi õpilane, kelle kursuse hinne on „puudulik“ või „nõrk“ sooritab täiendava töö õpetajaga kokkuleppel järgmise kursuse jooksul õppeperioodi sees hiljemalt 31.augustiks.

12.4. 10. ja 11. klassi õpilase viimine järgmisse klassi:

·     1-4 kursusega õppeainetes pole „puuduliku“ hindega kursuseid lubatud

·     5 kursusega õppeainetes ei tohi olla rohkem kui üks „puudulik“.

12.5. 10., 11. ja 12. klassi õpilastele, kellel on „puudulikuga“ hinnatud kursused, sh arstitõendiga kinnitatud tervislikel põhjustel), määratakse täiendav töö. Täiendavale tööle jäetud õpilase üleviimise järgmisse klassi otsustab õppenõukogu hiljemalt 31. augustil.  

 

 

 

13. Õpilaste tunnustamine.

13.1 Õppenõukogu kiitus väga hea õppeedukuse ja eeskujuliku käitumise eest trimestrihinnete alusel: 3.-6. klassis kõik veerandihinded „väga head“ ja käitumishinne „eeskujulik“, erandjuhul „hea“;

13.2 7.-9. klassi õpilasel võib üks oskusaine (kunstiõpetus, muusikaõpetus, kehaline kasvatus) olla „hea“; “ ja käitumishinne „eeskujulik“, erandjuhul „hea“; 

 

TAG-i hindamisjuhend on heaks kiidetud kooli õppenõukogus nr.1, 31.08.2015,

TAG-i hindamisjuhend jõustub 1. septembrist 2015.

Täiendused TAG hindamisjuhendis p 3.1; 3.2; 3.3; 5.1, 11.5; 13.1 ja Lisa 5 kinnitatud ÕN nr 1 30.08.2016, jõustub 1. 09.2016. 

 

Lisad:

1. Hindamine kunstiõpetuses

2. Hindamine kehalises kasvatuses

3. Hindamine käsitöös ja tööõpetuses

4. Haridusliku erivajadusega õpilase hindamine

5. Hindamine 1. klassis kujundava hindamise puhul

6. Hinde kaal ja märgisüsteem e-päevikus 

 

 

 

Lisa 1 

 

Hindamine kunstiõpetuses. 

 

KOKKUVÕTVAT HINNET MÕJUTAVAD TEGURID

Kokkuvõttev hindamine trimestri lõpus toimub õppeperioodi jooksul valminud tööde alusel; õppeaasta lõpus poolaasta/kursuse hinnete põhjal.

Kunstiõpetuses on kõik hinded üldjuhul võrdse kaaluga, erandjuhtudel teavitab õpetaja tähtsamatest töödest õpilasi ette.

Kokkuvõttev hinne pannakse välja kord trimestris, kunstiklassides põhikooli II ja III kooliastmes kord poolaastas (erineb kooli üldisest hindamise korraldusest).

Kokkuvõttev hinne pannakse välja vähemalt viie hinde põhjal.

3. 6. ja 9. klassi lõpus toimub kunstiklassi õpiastele hindeline arvestus aasta jooksul tehtud tööde põhjal. Tulemus mõjutab aastahinnet.

Kunstiklassid (5.-8. kl) sooritavad mai lõpus kohustusliku kunstipraktika vabas looduses, praktika hinne kantakse tunnistusele. 

 

KRITEERIUMID KOKKUVÕTVAL HINDAMISEL

„väga hea“ 5

Õpilane katsetab ja uurib erinevaid visuaalseid väljendusvõimalusi

Õpilane kasutab ülesande lahendamiseks vajalikke töövõtteid

Õpilane väljendab püstitatud teemat või selle arendust

„hea“ 4

Õpilane kasutab ülesande lahendamiseks vajalikke töövõtteid

Õpilane väljendab püstitatud teemat või selle arendust

„rahuldav“ 3

Kõik eelpool toodud nõuded väljenduvad osaliselt

„puudulik“ 2

Kõik eelpool toodud nõuded avalduvad puudulikult

„nõrk“ 1

Õpilane viibib tunnis, kuid ei tööta kaasa 

 

 

 

Lisa 2 

Hindamine kehalises kasvatuses 

HINDAMISE PÕHIMÕTTED

o     Kehalises kasvatuses kuuluvad hindamisele kõik õpilased.

o     Hindamisel arvestatakse õpilase vanust, võimeid, tervislikku seisundit ja individuaalset arengut.

o     Vabastatud õpilane viibib tunnis, jälgib seda kõrvalt või täidab õpetaja poolt antud ülesandeid.

HINDAMISEL KASUTATAVAD LÜHENDID

A – arvestatud (positiivne hinnang)

MA – mittearvestatud (negatiivne hinnang)

VA – vabastatud tervislikel põhjustel (kokkuvõtval hindamisel)

PROTSESSI HINDAMISEL KASUTATAVAD LÜHENDID

R – puuduvad spordiriided

A – arvestatud (positiivne hinnang)

MA – mittearvestatud (negatiivne hinnang)

T – vabandab tervislikel põhjustel (arsti või lapsevanema tõend)

Protsessihindamisel kasutatakse järgmisi hindeid ja hinnanguid

Hinne „5+“ tulemus suurepärane, parandas oluliselt oma eelmist tulemust

Hinne „5“ - tulemus on väga hea või parandas oma eelmist tulemust

Hinne „4“ tulemus jäi samaks

Hinne „3“ tulemus halvenes

Hinne „2“ tulemus halvenes märgatavalt

Hinne „1“ test sooritamata

Hinne „0“ õpilane puudub testi sooritamise ajal või mõjuval põhjusel ei saa sooritada

Hinnang “A” - õpilane sooritas õpetaja poolt antud ülesande

Hinnang “MA” - õpilane ei sooritanud rahuldavale tulemusele õpetaja poolt antud ülesande 

 

KOKKUVÕTVAT HINNET MÕJUTAVAD:

·     Huvi ja aktiivsus tunnis, iseseisev harjutamine, tunniväline kehaline tegevus.

Õpilane saabub tundi sportlikus riietuses, võtab tunnist aktiivselt osa, tegutseb innuga, aitab oma tegevusega kaasa tunni sujuvale kulgemisele.

Harjutab iseseisvalt väljaspool tunde või osaleb treeningtundides, esindab kooli erinevatel spordivõistlustel.

Individuaalne kehaline areng.

·     Õpetaja või õpilase poolt koostatud kontrollharjutuste täitmine.

Õpetaja on testinud õpilase kehalisi võimeid. Õpilase arengus on toimunud edasiminek võrreldes eelmise testimisega. Õpilane on teinud kõik endast oleneva oma füüsilise tubliduse tõstmiseks.

·     Põhivara omandamine.

Õpilane on omandanud õpitud spordialade põhiliikumisvilumused, tehnikaelemendid, oskused, teadmised, ning oskab neid praktikas rakendada. Teab õpitud liikumis- ja sportmängude reegleid ja täidab neid mängides.

·     Teoreetilised teadmised ja nende rakendamine.

Õpilane teab spordialade võistlusmäärusi, harjutamise põhimõtteid ja esmaabivõtteid. Omab teadmisi olümpiamängudest ja teistest suurvõistlustest. Teab Eesti sportlasi ja nende saavutusi.

KOKKUVÕTTEV HINNE KUJUNEB:

1. Sooritatud kohustuslikest tulemushinnetest.

Trimestri või kursuse alguses teatab õpetaja ülesanded-tegevused, millede sooritamine on õpilasele kohustuslik.

Kui õpilane puudub koolist kohustusliku ülesande sooritamise ajal või vabandab,

märgitakse e-päevikusse:

1.     puudumise korral - „p/0“ hilisemal sooritamisel „p/tärniga hinne“

2.     vabastuse korral - „v/0“ või T/0 hilisemal sooritamisel „v/tärniga hinne“ või T/tärniga hinne

2. Tunnis osalemisest ja aktiivsusest. 

Kui kokkuvõttev hinne on õppeperioodi (trimester või õppeaasta) lõpus kahe hinde vahel, siis õpetaja arvestab hindamisel õpilase osalust ja aktiivsust tunnis.

Trimestri- või kursuse kokkuvõttev hinne pannakse välja põhikoolis õpilasele, kes on osalenud vähemalt 50%, gümnaasiumis vähemalt 75% tundidest

Trimestri- ja kursuse hindamisel kasutatakse viie palli süsteemi (5 – 1) ja hinnanguid “A” (arvestatud), “MA” (mittearvestatud – õpilane ei ole osalenud õppeprotsessis) ja “VA” (vabastatud tervislikel põhjustel - õpilane on haiguse tõttu puudunud koolist pikemat aega või olnud pikemat aega arstitõendi alusel vabastatud ja ei ole trimestri või kursuse lõpuks kohustuslikke ülesandeid sooritanud - üks kord õppeaasta jooksul (lisatakse märge - vabastatud tervislikel põhjustel)

TÄIENDAV TÖÖ

Kui õpilane on kehalise kasvatuse tundidest trimestri jooksul osaliselt vabastatud arstitõendi alusel ja tal ei ole õppeperioodi lõpuks hindele sooritatud kohustuslikud ülesanded, antakse talle lisaülesandeid (kokkuleppel õpilasega ja lähtudes tema hetke tervislikust seisundist) või jäetakse õpilane määratud ajaks täiendavale tööle.

VABASTATUD (TERVISLIKEL PÕHJUSTEL) ÕPILASTE HINDAMINE

Vabastatud õpilane viibib tunnis, jälgib seda kõrvalt või täidab õpetaja poolt antud ülesandeid.

Sügis- ja kevadhooajal (õuetundides) täidab lihtsustatud ülesandeid – kõnd või teisi õpetaja poolt antud ülesandeid (kohtunik, teoreetiliste teadmiste testid).

I kooliastme arstikirja alusel (krooniline või püsiva tervisekahjustusega) vabastatud õpilane ei kuulu numbrilisele hindamisele (õppenõukogus kinnitatakse). Tunnistusele saab märke “A” - arvestatud.

“A“ (teisendamisel hinne “3”) - osalenud õppeprotsessi kogu trimestri (aasta) tundide arvust 50%, täitnud lihtsamaid ülesandeid (õpetaja abiline, kohtunik, jälginud-tunneb spordialade reeglite täitmist)

“A“ (teisendamisel hinne “4”) - osalenud õppeprotsessi kogu trimestri (aasta)tundide arvust 75%, täitnud lihtsamaid ülesandeid (õpetaja abiline, kohtunik, jälginud-tunneb spordialade reeglite täitmist)

“A“ (teisendamisel hinne “5”) - osalenud õppeprotsessi kogu trimestri (aasta) tundide arvust 90%, täitnud lihtsamaid ülesandeid (õpetaja abiline, kohtunik, jälginud-tunneb spordialade reeglite täitmist)

Kui õpilane on haiguse tõttu puudunud koolist pikemat aega (50% ja enam), siis kokkuvõtvat trimestri hinnet välja ei panda. E-päevikusse märgitakse „VA“ (lisatakse märge- vabastatud tervislikel põhjustel) alus - Põhikooli riiklik õppekava § 21 lg 4 ja 5

Trimestri või kursuse hinne kujuneb välja trimestri jooksul tehtud teoreetiliste testide hinnangu alusel (“A”- arvestatud või “MA”- mittearvestatud ei esita õpetaja poolt rahuldavale tulemusele sooritatud tööd). Numbriline hinne sõltub “A” ja “MA” protsentuaalsest vahekorrast (hinne “3”- 50-74% “A”-d, hinne”4” - 75% ja rohkem “A”-d; kõrgema hinde saamiseks tuleb sooritada kontrolltöö - sooritatud teoteetiliste ülesannete põhjal).

Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilaste teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest.

Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilaste terviseseisundist: õpilased sooritavad hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või raviarsti määratud harjutusi.

Juhul kui õpilaste terviseseisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita ka lihtsamal kujul (raviarsti poolt määratud harjutusi), koostatakse individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe-eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid. 

 

 

  

 

Lisa 3 

 

Hindamine käsitöös ning töö- ja tehnoloogiaõpetuses  

 

HINDAMISE PÕHIMÕTTED

1. Käsitöö ja tööõpetuse kui loovainete hindamisel arvestatakse õpilase võimeid ja arengut personaalselt.

2. Hindamisel lähtutakse õpilase arengust õppetegevuse käigus, tööde teostamise õigsusest, loogilisusest ja esitatud praktilise iseseisva töö kvaliteedist.

3. Hindamine toimub praktiliste tööde, praktilise tegevuse, kirjalike tööde või suulise vastuse alusel. 

 

KOKKUVÕTVAT HINNET MÕJUTAVAD TEGURID

·     õpilase teadmised antud tööliigist;

·     töövahendite olemasolu;

·     töö tehnoloogilise teostamise õigsus, korrektsus ja täpsus;

·     ajagraafikust ning töö tehnoloogilisest järjekorrast kinnipidamine;

·     kavandi õigeaegne vormistamine;

·     tööproovide viimistletus ja vormistatus esitamisel;

·     praktilise töö teostuse kvaliteet;

·     töösse suhtumine ja püüdlikkust praktilise töö ettevalmistamisel;

·     töökoha puhtus ja kord;

·     tööohutuse järgimine;

·     suhtumine töövahenditesse ja materjali.

 

 

KRITEERIUMID KOKKUVÕTVAL HINDAMISEL

Hinne „5”

Töövahendid alati kaasas.

Jälgib õpetajat, mõtleb kaasa, töötab iseseisvalt.

Oskab kasutata eelnevalt õpitud töövõtteid.

Kavandab iseseisvalt tööd ja viib selle lõpuni.

Esitatud praktiline töö on puhas ja korrektne.

Omab kindlaid teadmisi läbivõetud õppematerjali piires.

Hinne „4”

Praktilises töös esineb üksikuid vigu.

Kavandab praktilise töö õpetaja abiga, kuid viib selle iseseisvalt lõpuni.

Viimistluses esineb puudujääke.

Hinne „3”

Õppevahendid on aeg-ajalt kodus

Suhtumine töösse on lohakas.

Praktilises töös esineb vigu.

Esitatud praktiline töö on lohakas, must, viimistletud halvasti.

Hindega „3” hinnatakse väga madalate võimetega õpilast iga edusammu puhul.

Hinne „2”

Õppevahendid on pidevalt kodus.

Õpiülesanded poolikult täidetud.

Tööproovid esitamata.

Puuduvad teadmised läbivõetud õppematerjali kohta.

Hinne”1”

Õpilane puudub põhjuseta ja õppematerjal on omandamata.

Puuduvad töövahendid.

Ei tööta tunnis iseseisvalt.

Praktiline töö esitamata. 

 

TÄIENDAV TÖÖ

1. Koolist põhjusega puudunuv õpilane sooritab töö õpetajaga kokkulepitud mahus ja ajal.

2. Õpilase võib trimestri lõpus jätta hindamata, kui ta on puudunud 50% tundidest või kui tal on sooritamata 1/3 plaanitud arvestuslikult hinnatavatest töödest.

3. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „mitterahuldav”, „nõrk” või on jäetud välja panemata, määratakse järgmiseks veerandiks individuaalne õppekava võlgnevuse likvideerimiseks. 

 

 

 

Lisa 4 

 

Haridusliku erivajadusega õpilase hindamine 

 

1. Haridusliku erivajadusega õpilasena (HEV õpilasena) mõistetakse käesolevas lisas õpilast, kelle õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses õppekoormuses, taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas (PGS §46, lg1)

2. Kui HEV õpilasele on koolis meetmena rakendatud (ilma nõustamiskomisjoni soovituseta, fikseerituna Õpilase individuaalsuse kaardil):

·     individuaalse õppekava rakendamine, tehes muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus või õppekoormuses, on hindamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus.

·     tugispetsialisti teenus (logopeed, õpiabi õpetaja) konkreetses põhiõppeaines (eesti keel ja /või matemaatika), võib tema tulemusi vastava õppeaine ulatuslikes töödes, tasemetöödes ja eksamitel, kus ei saa teha muutusi õppesisus, hinnata diferentseeritult („rahuldav” hinne alates 35% õigetest vastustest).

3. Kui HEV õpilasele on koolis nõustamiskomisjoni soovitusel meetmena rakendatud (fikseerituna Õpilase individuaalsuse kaardil):

·     individuaalne õppekava põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vähendamisega, on hindamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus.

·     tugispetsialisti teenus (logopeed, õpiabi õpetaja) üldise õpiraskuse alusel, võib tema tulemusi kõigi õppeaine arvestuslikes töödes, tasemetöödes ja eksamitel, kus ei saa teha muutusi õppesisus, hinnata diferentseeritult („rahuldav” hinne alates 35% õigetest vastustest).

Lisa 5

Hindamine 1. ja 2. klassis kujundava hindamise puhul  

 

Sõnalise hindamise korral antakse õppeprotsessis suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ja soovitusi ning trimestri lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad süsteemselt lapse arengut, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist, õppeprotsessis osalemist ja õpitulemusi. 1. ja 2. klassi sõnaliste hinnangute alused, tingimused ja kord on määratud aineõpetaja töökavas. 

 

Lisa 6 

 

Hinde kaal ja märgisüsteem e-päevikus 

 

Õpitulemuste hindamine

· 90% - 100% „5“ väga hea

· 75% - 89% „4“ hea

· 50% - 74% „3“ rahuldav

· 50% - 100% „A“ arvestatud

· 25% - 49% „2“ mitterahuldav

. 0% - 24% „1“ nõrk

· 0% - 49% „MA“ mitte arvestatud

· 0% „0“ vastamata, esitamata, tegemata, vajab vastamist, esitamist

· 0% „VA“ Vabastatud arsti tõendi alusel 

 

Käitumise ja hoolsuse hindamine

· „E“ eeskujulik

· „H“ hea

· „R“ rahuldav

· „MR“ mitterahuldav 

 

Puudumiste ja hilinemiste märkimine

· „v“ vabandatud

· „h“ haige

· „p“ põhjuseta

· „L“ põhjendatud hilinemine

· „+“ hilinemine

· 0%-25% „1“ nõrk

· 0%-50% „MA“ mitte arvestatud

· 0% „0“ vastamata, esitamata, tegemata, vajab vastamist, esitamist

· 0% „VA“ Vabastatud arsti tõendi alusel 

Viimati muudetud: 21/09/2016 - 08:44